- Kes saavad sooritada osakoormusega residentuuri?
Käesolevalt on ülikooli poolt lubatud osakoormus residentuuris, kui peres on alla 3 aastane või puudega laps, hooldatav pereliige, läbimisel doktorantuur.
- Kuidas sooritada osakoormusega residentuuri?
- Eelmisel õppeaastal (2022/23) tehtud küsitluse järgi on sisuliselt kõigis stasionaarsete osakondadega tsüklibaasides v.a TÜK kliinikum on võimalik sooritada osakoormusega residentuuri. TÜK psühhiaatriakliinikus saab osakoormusega residentuuri sooritada vaid ambulatoorse psühhiaatria osakonnas.
- Osakoormusega residentuuri sooritamiseks on vaja eelnevalt võtta ühendust osakonnajuhatajaga ja vastav kokkulepe sõlmida. Vajalik oleks plaanist teavitada ka residentuuri üldjuhendajat ning saada tema heakskiit plaanile.
- Residentide tööaeg on enamikes osakoormust võimaldavates haiglates määratletud vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Ainult Pärnu haigla tõi välja, et neil tähendaks osakoormusega töö 2 täispikka (8h) ja ühe pooliku päeva (4h) tegemist. Sõltuvalt haiglast võib valvetes osalemise kohustus erineda. Näiteks Tallinna Lastekliinikus ja Lõuna Eesti haiglas ei eeldata valvetöös osalemist. Teistes on valved määratletud kas vastavalt koormusele või residentuuri programmile.
Üldkokkuvõte on järgnev- kuna osakoormusega residentuuri läbijaid on seni olnud vaid üksikuid, siis on tsüklibaaside kokkupuude kirjeldatud nähtusega puudulik ja selget juhendit, et millal ja kuidas midagi teha kahjuks veel ei ole.
- Millal peab hakkama tegema valveid ja kas valved on tasustatud?
- Valveid hakatakse tegema 1. õppeaasta teisest poolest ehk jaanuarist ja esialgu valvad kindlasti koos majas oleva turvavalvajaga.
- Ühes kuus on residentuuriplaani kohaselt kohustuslik teha kuni kolm 12 tunnist valvet. Ühtlasi peaksid tehtud valved mahtuma su tavapärasesse töögraafikusse nõnda, et ei tekiks tasustamata ületunde. Mingit lisatasu ei ole haiglat kohustatud residentuuriplaanis ette nähtud valvete eest maksma. Juhul kui tekib ületunde valves olemisest või lisavalveid, siis on sul õigus nende valvete eest lisatasu küsida.
- Kuni 2 õppeaasta keskpaigani võid teha vaid päevaseid valveid. Alates 2. õppeaasta teisest poolest võid hakata tegema ka nädalavahetuse- ja öövalveid. Ühtlasi ei pea turvavalvaja viibima sinuga valve ajal enam samas majas, vaid võib konsulteerida telefoni teel.
- Kuidas leida osakonda, kuhu minna residentuuritsüklit tegema?
- Residentuuri programm annab sulle ette struktuuri, mille alusel tsükleid läbima pead. (Enamik tsükleid on kohustuslikud, nii et neid pead üks hetk soovitama nagunii). Laialt levinud soovitus on teha statsionaarseid tsükleid enne ambulatoorseid. NB! Kindlasti vaata oma kohustuslike ja valiktsüklite mahtu selle aasta residentuuri programmist, mil residentuuri sisse astusid.
- Õpingukava koostamisel tuleb planeeritavates tsüklibaasides teha kindlasti eelnev kokkulepe tsükli läbimiseks planeeritaval ajaperioodil.
- Tavaliselt antakse oma huvist residentuuritsüklit tegema tulla teada osakonna juhatajale, aga näiteks TÜK EMO-s ja neuroloogias on selleks eraldi residentuuri teemadega tegelev inimene (Kaarel Uba EMOs ja Sulev Haldre neuroloogias).
- Mida peaks tegema residentuuri tsükli lõppedes?
- Iga tsükli läbimise järel peaks kohe vormistama residentuuripäeviku, kuhu konkreetse tsükli juhendaja peab andma residendile tagasiside tema töö kohta ning täitma residendi töö hindamise vormi (leitav www.med.ut.ee kodulehelt).
- Tsüklipäevik koos juhendaja hinnanguga tuleb saata dekanaati kas digiallkirjastatuna juhendaja meililt või allkirjastatuna paberkandjal.
- Soovitan alati juhejdajalt paluda hinnanguleht edastada ka teile endale cc-ga, sest see on kinnituseks, et dokumendid on valminud ja dekanaati edastatud. Kui te mingi aja jooksul pole juhendajalt dokumente saanud, saate üle kontrollida, ega need ole ununenud.
- Mida teha siis kui planeeritud puhkuse aeg residentuuritsükli jooksul muutub?
Mistahes muutuste korral algses õpingukavas tuleb koostada uus õpingukava ja saata see residentuuri üldjuhendajale dekanati edastamiseks.
- Millal peab hakkama tegema järgmise aasta õpingukava?
Õppekava tuleb igaühel ise koostada, soovitavalt aga aegsasti märtsis-aprillis, kuid hiljemalt mai lõpuks. Mida varem oma õppekava läbi mõtlete ja tsüklibaasidega kokkulepped teete, seda tõenäolisem on saada koht planeeritavas baasis just selleks ajaks nagu olete soovinud.
- Õpingukava blankett on leitav www.med.ut.ee .
- Mille järgi koostada õpingukava?
- Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida selles residentuuriprogrammis, mis kehtis sinu sisseastumise ajal, toodud tsükleid (nii nimetuse/sisu kui ka kestvuse poolest).
- Püüa planeerida tuleviku tsükleid eelarvestusega, et puhkust ei arvestata tsükli enda pikusesse ja erialaseid tsükleid ei tohiks teha ühes kohas lühemalt kui kolm kuud.
- Õppekavas algavad kõik tsüklid kuu alguskuupäevaga ja lõppevad kuu lõpukuupäevaga sõltumata sellest, mis nädalapäevale need kuupäevad jäävad.
- Kuidas vormistatakse puhkusi?
- Residentidel on 28 päeva tasustatud põhipuhkust, mida peab märkima õppekavasse, ja 7 päeva lisapuhkust, mida õppekavasse ei märgita ja mida võetakse välja kas osadena või tervenisti vastavalt kokkuleppele baasiga.
- Põhipuhkust on soovitatud võtta ühes osas (on võimalik ka kahes), mugavuse mõttes on lubatud võtta ka kalendrikuu ulatuses (kuni 31 päeva), kuid siis jäävad 3 päeva kas tasustamata puhkusena või neid on võimalik vormistada lisapuhkusena.
- Juhul kui soovid võtta puhkust kahes osas, siis peaks need kaks osa olema sama tsükli sees, et tsükkel ise kestaks terve täiskuu.
- Puhkus vormistatakse tavaliselt viimase ametliku töökoha juurde
- Õpingukavas tuleks puhkus alati märkida eraldi reale
- Kui konkreetne puhkuse aeg ei ole eelnevalt tsüklibaasiga kokku lepitud, siis võib tööle asumisel tekkida muutusi puhkuses, kuna puhkuse täpne aeg tuleb alati tsüklibaasis kooskõlastada ja mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe saavutada.